"Olin treenitud hädaolukordadeks väljaspool — aga suurimat lahingut pidasin enda sees." — Valter
Ma tean, sest olen ise seal olnud
Mu lugu ei ole selline, nagu terviseärevuse puhul tavaliselt ette kujutatakse. Olen teeninud politsei eriüksuses, tegelenud võitlusspordiga ja kasvatan täna nelja last. Väljapoole paistis tugevus — aga sees kandsin hirmu, mida keegi ei näinud.
Arvatavasti sai kõik alguse kümneaastaselt, kui kaotasin isa ootamatu infarkti tõttu. Kahekümnendateks oli sellest kasvanud terviseärevus: lakkamatu valvelolek oma keha ja südame suhtes ning kinnisidee, et midagi on valesti.
Peaaegu viisteist aastat olen seda teed käinud — läbi paanikahoogude, vahelöökide, imelike tundmuste ja surmahirmu. Kolmekümnendate keskel on lisandunud suured, eksistentsiaalsed küsimused. Kuid igast kadalipust olen midagi õppinud.
Just seepärast tean: tugevus ja ärevus võivad elada ühes inimeses. Kogemusnõustajana ei tule ma sind õpetama ega diagnoosima — olen kõrval inimesena, kes on selle tee ise läbi käinud, ja jagan kõike õpitut, et sina jõuaksid terve iseendani kiiremini, kui mina jõudsin.